Konkurentsivõimelisim teenindusettevõte püüdleb puhtama vee poole

Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabeli järgi on konkurentsivõimelisim teenindusettevõte 2009. aastal Tallinna Vesi AS. Teistes kategooriates märgiti ära veel mitmeid teenindusettevõtteid, nagu Swedbank, Tallink Grupp, Eesti Telekom jms.

OSALEJATEST
2009. aasta Konkurentsivõime Edetabeli koostamisel osales kokku 378 Eesti ettevõtet, kellest vastavalt metoodikale kvalifitseerus lõpptabeli koostamisel 354. Põhiline mittekvalifitseerumise põhjus oli osalemiseks mittepiisav täismajandusaastate arv, 2008. majandusaasta lõppemine negatiivse tulemiga või andmete puudulik esitamine.

Nagu ka eelmisel aastal, oli osalejatel võimalik valida 12 tegevusvaldkonna vahel, et ennast konkurentidega võrrelda. Siiski tulemuste lõplikul kokkuarvestamisel jäi valdkondi, milles selgitati välja konkurentsivõimelisimad ettevõtted, järgi 9. Turismi ning põllu- ja metsamajanduse valdkonda laekus liiga vähe konkureerijaid, mistõttu otsustati sel aastal nendes valdkondades parimaid mitte valida. Kõik ettevõtted, kes nendes valdkondades kandideerisid, kajastuvad kindlasti üldises edetabelis ja oma suurusest sõltuvalt ka väike- ja keskmiste ettevõtete edetabelis. Samuti ühendati jae- ja hulgikaubanduse valdkonnad ühtseks kaubanduse valdkonnaks, kuna paljude kandideerinud ettevõtete tegevuses on esindatud nii jae- kui ka hulgikaubandus ning piiri nende kahe vahel oli raske tõmmata.

Juba kolmandat aastat järjest selgitati lisaks üldvõitjale välja ka kõige konkurentsivõimelisem väike- ja keskettevõte. Rõõm on tõdeda, et selles kategoorias soovis oma ettevõtet teistega võrrelda 186 ettevõtet. Nii nagu ka varasematel aastatel, oli Konkurentsivõime Edetabelis kõige arvukamalt osavõtjaid tööstuse ja energeetika valdkonnas (111, möödunud aastal 101). Kõige vähemaarvuliselt konkureeris toiduainetööstuse ettevõtteid (9). Ehitusvaldkonna ettevõtteid konkureeris edetabelis eelmise aasta 55 asemel 43. Äriteeninduse ja kinnisvara valdkonnas kandideeris aga möödunud aasta 11 ettevõtte asemel 29.

VÕITJATEST
Möödunud aasta võitjatest suutsid oma koha ja loomulikult ka hea konkurentsivõime säilitada 3 ettevõtet – neist BLRT Grupp AS juba kuuendat ja Mažeikiu Nafta Trading OÜ neljandat aastat järjest. Kõik võitjad on oma valdkonnas tuntud tegijad ja kahtlemata väärivad oma tiitlit. Käesoleva aasta Eesti konkurentsivõimelisima ettevõtte tiitli sai Mažeikiu Nafta Trading OÜ, kes osutus konkurentsivõimelisimaks ka kaubandusettevõtete hulgas ja on juba 3 aastat kandnud tiitlit Konkurentsivõimelisim hulgikaubandusettevõte. Konkurentsivõimelisima väike- ja keskettevõtete kategooria võitjaks osutus Riverside OÜ, kes on asutatud aastal 2003 ja saavutas oma (ehitus) valdkonna ettevõtete seas kõrge kolmanda koha ja üldises edetabelis neljanda koha.

Konkurentsivõime Edetabeli võitnud ettevõtete keskmine vanus on 16,5 aastat, kui mitte arvestada A. Le Coq’i, mis asutati 1800. aastal ja tegutsenud juba 208 aastat. Noorimateks võitjateks osutusid Riverside OÜ ja Mažeikiu Nafta Trading OÜ (asutatud aastal 2003). Kui vaadata edetabeli parimate ettevõtete omakapitali jaotust, siis 4 ettevõtet kuulub 100%-liselt Eesti erakapitalile, 3 ettevõtet 100%-liselt väliskapitalile ja ülejäänud võitjatel on kapital jagatud eesti- ja välismaiste omanike vahel.


--------------------------------------------------------------------------------

Konkurentsivõimelisim Ettevõte 2009
Konkurentsivõimelisim kaubandusettevõte 2009
Mazeikiu Nafta Trading House OÜ
Asutamisaasta: 2003
Juhatuse esimees: Tõnu Ääro
Tegevusala: hulgimüük
Intervjuu Tõnu Ääroga

Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte 2009
Riverside OÜ
Asutamisaasta: 2003
Juhatuse esimees: Aivar Nõu
Tegevusala: ehitus
Intervjuu Jüri Põlluga

Konkurentsivõimelisim tööstus- ja energeetikaettevõte 2009
BLRT Grupp AS (konsolideeritud)
Asutamisaasta: 1996
Juhatuse esimees: Fjodor Berman
Tegevusala: laevaehitus ja –remont
Intervjuu Fjodor Bermaniga

Konkurentsivõimelisim toiduainetööstuse ettevõte 2009
A. Le Coq AS
Asutamisaasta: 1800
Juhatuse esimees: Tarmo Noop
Tegevusala: õlle, karastusjookide ja lahjade alkohoolsete jookide tootmine ja müük
Intervjuu Tarmo Noop`iga

Konkurentsivõimelisim ehitusettevõte 2009
Merko Ehitus AS (konsolideeritud)
Asutamisaasta: 1990
Juhatuse esimees: Tiit Roben
Tegevusala: ehitus
Intervjuu Tiit Robeniga

Konkurentsivõimelisim side-, kommunikatsiooni- ja IT-ettevõte 2009
Eesti Telekom AS (konsolideeritud)
Asutamisaasta: 1991
Juhatuse esimees: Valdo Kalm
Tegevusala: telekommunikatsioon, valdusfirmade tegevus
Intervjuu Valdo Kalmuga

Konkurentsivõimelisim äriteenindus- ja kinnisvaraettevõte 2009
EKE Invest AS (konsolideeritud)
Asutamisaasta: 1993
Juhatuse esimees: Rein Tiik
Tegevusala: kinnisvaraarendus ja finantsinvesteeringud
Intervjuu Rein Tiigiga

Konkurentsivõimelisim finantsvahendusettevõte 2009
Swedbank AS (konsolideeritud)
Asutamisaasta: 1991
Juhatuse esimees: Priit Perens (peadirektor Eestis)
Tegevusala: pangandus
Intervjuu Priit Perensiga

Konkurentsivõimelisim teenindusettevõte 2009
Tallinna Vesi AS
Asutamisaasta: 1967
Juhatuse esimees: Ian John Alexander Plenderleith
Tegevusala: vee- ja kanalisatsiooniteenused
Intervjuu Ian John Alexander Plenderleith´iga

Konkurentsivõimelisim transpordi- ja logistikaettevõte 2009
Tallinnk Grupp AS (konsolideeritud)
Asutamisaasta: 1997
Juhatuse esimees: Enn Pant
Tegevusala: meretransport
Intervjuu juhatuse liikme Andres Hundiga

Allikas: Konkurents.ee
Ilmumisaeg: 30.09.2009

Soovitusindeks - lojaalsete klientide mõõdupuu

Eesti turg on suhteliselt piiritletud ja siin toimub pidev võitlus potentsiaalsete klientide pärast. Firmale on parim variant lojaalne klient, kes teatavasti toob kõige enam raha sisse ja samas ei ole tema hoidmine ka väga kulukas.  Mõistlik on tähelepanu pöörata just taoliste klientide hulga suurendamisele. Selleks, et teada saada, kui palju ettevõtte klientidest on lojaalsed, on ameerika päritolu strateeg ja konsultant Frederick Reichheld välja töötanud meetodi, mida nimetatakse soovitusindeksiks (NPS – Net Promoter Score).

Soovitusindeks on selge, mugav, operatiivne, täpne ja lihtne meetod kliendilt tagasiside saamiseks, teenuse kvaliteedi hindamiseks ja teenuse parandamiseks.

Kasutades soovitusindeksit, on võimalik teada saada, mida kliendid tegelikult vajavad ning tänu sellele on võimalik teha muudatusi töö- ja teenindusprotsessides, et pakkuda neile just seda, mida nad soovivad.

Soovitusindeks põhineb printsiibil “suust suhu info” st., et kui inimene kedagi või midagi oma sõbrale-tuttavale soovitab, siis võtab ta omale vastutuse soovitatu kvaliteedi eest. Seega reklaamib ta ainult neid teenuseid ja ettevõtteid, mille heas teeninduses on ta läbi oma  isikliku kogemuse täiesti kindel.

Soovitusindeks arvutatakse ainult ühe klientidelt küsitud küsimuse põhjal – „Kui tõenäoliselt Te soovitaksite firma X teenuseid või brändi oma sõpradele-tuttavatele?“. Hinnanguskaalal 0-10 punkti peetakse soovitajateks 9-10 palli ja mittesoovitajateks 0-6 palli andnuid. 7-8 on neutraalsed kliendid. Soovitusindeks ise arvutatakse lihtsa lahutustehtena, kus soovitajate osakaalust võetakse maha mittesoovitajate osakaal.

Frederick Reichheld on uuringutega tõestatud, et soovitusindeksi ja ärilise edukuse vahel on korrelatsioon, seega tasub meetodit tõsiselt võtta. Kui rahulolematuid on palju, tasub nende põhjendustes otsida viiteid tehtud vigadele. Kui soovitajate osakaal on suur, toimib ettevõte hästi, samas tuleb kogu aeg tähelepanu pöörata sellele, et otsused ettevõttes aitaksid suurendada soovitajate kasvu.

Soovitusindeksi eeliseks on selle lihtsus – kliendid ei pea raiskama aega pikkade tagasisidevormide peale, seetõttu on nende vastused spontaansemad ja ausamad. Samuti on soovitusindeksit lihtsam arusaadavaks teha oma ettevõtte töötajatele ning seeläbi kiirendada muutuste toimimist.

Autor: Karin Räägel, Art of Cells OÜ
Allikas: AP3
Ilmumisaeg: 26.09.2009

27. septembril tähistatakse üle maailma rahvusvahelist turismipäeva

Rahvusvahelise turismipäeva tähistamiseks korraldavad Eesti Turismifirmade Liit, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös 25. septembril Tallinnas rahvusvahelise turismikonverentsi.

Konverentsile on oodatud osalema kõik turismiga tegelejad, kes on huvitatud Eesti kui reisisihtkoha tuntuse suurendamist, hea maine kujundamisest ning Eesti turismi arendamisest.

Neljandat korda toimuv konverents leiab aset kord aastas ning koondab mitmete valdkondade oskusteabe ja värskeimad ideed. Esinema on kutsutud asjatundjaid nii välismaalt (Belgia, Ühendkuningriigid) kui Eestist.

Sel aastal kuuleme mitmete Eesti ja välismaa turismiarendajate ja –spetsialistide nägemusi turismi kui majandusharu konkurentsivõime tõstmise võimaluste kohta. Põhjalikumalt keskendume Eesti kui reisisihi uute võimaluste leidmisele. Kuuleme järgnevate aastate arengusuundadest maailma turismis, räägime veebist ja tootearendusest Eestis. Sõna saavad ka tuntud Eesti inimesed avaldamaks oma nägemusi turismi ja kultuuri ning turismi ja äri omavahelistest suhetest.

Osavõtutasu on 500 krooni, millele lisandub käibemaks. Arve väljastatakse pärast registreerumist.
Osavõtutasu sisaldab: 1 konverentsipäeva, kohvipause, lõunasööki ja väikest konverentsijärgset vastuvõttu (pokaal veini ja suupisted).
Konverents tõlgitakse sünkroonselt eesti ja inglise keelde.

Allikas:

Ekke Lainsalu: Maailma totraim müügiargument

On väga hea kirjeldada oma toodet kvaliteetse, kiire, kergesti kasutatava, mugava ja turvalisena – juhul, kui konkurendid kirjeldavad enda oma mittekvaliteetse, aeglase, keeruka, ebamugava ja ebakindlana, kirjutab koolitaja Ekke Lainsalu.

"Miks te peaksite meie toote ostma? Sest meie toode on kvaliteetne!" Oled kuulnud sellist argumenti, olles ise ostja? Ja veel hullem – kas oled sama mõttetut argumenti kasutanud oma klientidega suheldes? Pean tunnistama, et mina olen ja mul on sellepärast pisut piinlik.

Miks see argument on mõttetu? Sul on ju kvaliteetne toode-teenus, eks?

Tegelikkuses on see VÄGA HEA müügiargument – juhul, kui su konkurendid väidavad, et nende toode on MITTEKVALITEETNE.

Saad sa aru paradoksaalsest situatsioonist? Väide, et su toode on kvaliteetne, on umbes sama totter kui põhjendada oma naisele, et suguhaigus kargas külge saunalavalt. Argument, et toode on kvaliteetne, on õõnes ja sisutühi – kuid ometigi kasutavad seda paljud müügimehed.

Vaata oma firma või teiste ettevõtete reklaammaterjale. Ilmselt ei kirjuta keegi teadlikult oma firma kohta tühja loba, kuid sirvides reklaame ja külastades veebilehti ning kuulates  müügiesindajate esitlusi jääb küll paraku selline mulje. Suur osa müügiargumentidest ja konkurentsieelistest on sisutühi loba, mis ei too välja mitte mingit pointi.

"Meie toode on väga kvaliteetne..." , "Meie firma on usaldusväärne...", "Meie teenindus on väga hea..." See kõik on tore,  aga mis emotsioon sind ennast haarab, kuuldes analoogset küllastumiseni kuuldud argumentatsiooni? Kerge iiveldus?

On väga hea kirjeldada oma toodet kvaliteetse, kiire, kergesti kasutatava, mugava ja turvalisena – juhul, kui konkurendid kirjeldavad enda oma mittekvaliteetse, aeglase, keeruka, ebamugava ja ebakindlana. Kuna aga sellist olukorda ilmselt ei eksisteeri, siis järelikult  ei ütle see sõnum ka midagi. See ei ole lihtsal müüv. Mittemüüvaid argumente aga pole mingit mõtet kirjutada ega öelda.

Kui midagi paremat välja ei suuda mõelda, siis üks võimalus on lisada igale omadusele juurde konkreetne faktiline väide.

Meie toode on kvaliteetne – see peab vastu kauem kui teised analoogsed tooted ja hoolduskulud on minimaalsed.

Meie toode on mugav – seda kasutades ei teki teil seljavalusid.

Meie toode on kiire – see töötleb sama ajaga läbi 20% rohkem.

Meie toode on turvaline – mitte keegi ei sinna suutnud sisse murda.

Meie toode on kergesti kasutatav – lõppkasutajad ei pea kulutama tööaega väljaõppe peale.

Juhul, kui sinu materjalid sisaldavad ka neid argumente, siis neid pisut „tuunides“  kõlad sa teisiti kui  konkurendid.

Kuidas on – kas Sa ütled juba täna jälle oma kliendile: "Meie toode on tõesti pisut kallim, aga seevastu  on ta kvaliteetne!"? :)

Autor: Ekke Lainsalu
Ilmumisaeg: 28.08.2009
Allikas: Ap3

Käimas on konkurss "Aasta Iluteenindaja 2009"

Eesti Kosmeetikute Liit kuulutas välja konkursi „Aasta Iluteenindaja 2009“, kuhu oodatakse klientide ettepanekuid tunnustust vääriva iluteenindaja (kosmeetik, juuksur, massöör, pediküür-maniküür, küünetehnik või jumestaja) esiletõstmiseks.

Konkursile oma lemmiku esitamise tingimused:
Ühelt meiliaadressilt saabunut võetakse arvesse ÜKS KORD ning oma hääl on võimalik anda vaid ÜHELE kandidaadile.
Ära tuleb märkida iluteenindaja nimi, töökoht ning lisada mõne reaga, miks toote esile just konkreetset inimest.
Samuti tuleb lisada enda ees- ja perekonnanimi ning saata aadressil kosmeetikuteliit@gmail.com või läbi EKLi kodulehe www.estcosmunion.ee kuni 30.09.2009.
 
Lisaks klientide poolt saadetud hinnangule kaalub žürii (EKL volikogu) vajadusel tiitli väljaandmisel lisaks järgmiseid kriteeriumeid:
iluteenindaja haridus;
tööandja hinnang;
ühiskondlik mõju tööväliselt (võistlustel oslemine, osavõtt koolitustelt jne.)
 
„Aasta Iluteenindaja 2009“ kuulutatakse välja ilumessi banketil „Ilu Sõnum 2009“
03. oktoobril Eesti Näituste paviljonis. Võtjat tunnustame karikaga ja persoonilooga ajakirjas „Iluprofessionaal“ ning fotosessiooniga Colorsstudiolt.
 
Kõikide hääletajate vahel läheb loosimisele palju auhindu koostööpartneritelt!
-          Iluajakirja „Iluprofessionaal“ aastatellimused;
-          Ilumessi „Ilu Sõnum 2009“ pääsmed;
-          MyFitness spordiklubi 1x külastuskaardid (kehtivad Tallinn, Tartu, Narva);
-          Erinevate ilusalongide kinkekaarte (täpsem loetelu liidu kodulehel):
                  - Mereneid OÜ kinkekomplektid 
                  - Weyergans Stuudio kinkekaardid
                  - ilusalongi Iluallikas kinkekaardid
                   -ilusalongi Tuulelill kinkekaardid

Allikas: Eesti Kosmeetikute Liit
Ilmumisaeg: 21.09.2009

Pädaste mõisast sai esimene väljaspool Tallinna asuv viietärni-hotell

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juures tegutsev ametlik tärnihotellide staatust reguleeriv hotellide ja motellide järgukomisjon andis Pädaste mõisa hotellile viis tärni.

Pädaste mõisa ärijuhi Martin Breueri sõnul on viie tärni saamine parim tunnustus Pädaste meeskonna pingutustele pakkuda tippkvaliteediga teenust. Breueri sõnul annab tärnihotelli staatus klientidele garantii hotellis pakutavate teenuste taseme ja kvaliteedi osas. “See on väga tähtis, et valitud hotell vastab või isegi ületab külaliste ootusi. Pakume kõrge emotsionaalse väärtusega teenuseid ja meil on hea meel EHRL’i otsuse üle omistada meile viis tärni,” lisas Breuer.

Hotellide klassifitseerimiskomisjoni esimees Anne Samlik teatas, et komisjoni hinnangul vastab Pädaste mõis viie tärni hotelli ehk luksushotelli nõuetele. „Pädaste on tõestanud ligi 13 aastase tegutsemise jooksul võimet pakkuda teeninduse kõrgtaset," lisas Samlik.

Põhjamaadel ja Balti riikidel on ühtne hotellide tärnisüsteem miinimumnõuete osas. Ühtsed standardid sisaldavad nõudeid hotelli hoonele, pakutavatele teenustele ning mugavusele olenevalt hotelli tärnide arvust. Eestis tegeleb tärnide andmisega Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juhatuse poolt kinnitatud seitsmeliikmeline järgukomisjon. Tärnid kehtivad kolm aastat.

Saare maakonnas on Pädaste Mõis neljas tärnihotell ja ainus väljaspool Tallinna asuv viietärnihotell. Eestis on praegu 32 tärnihotelli, neist vaid neli on tunnistatud viie tärni vääriliseks.

Muhu saare lõunakaldal asuv Pädaste mõis on parim puhkekoht, kus avaneb merele maagiline vaade. Puutumata looduses paiknev Pädaste mõisakompleks on Eesti kaasaegse köögi innovaator, mis on ühtlasi tuntud oma spaa hoolitsuste poolest. Pädaste mõisakompleks on esimene Eesti hotell, mis võeti vastu mainekasse Small Luxury Hoteks of the World gruppi. 2008. aastal värskelt renoveeritud mõisa peahoone, pakub oma külalistele ülimat luksust ja peensust Eesti hotellituru maastikul.  Hiljuti valiti Pädaste Mõis ka Andrew Harper’s Hideaway Report 2009 raames 20 parema hotelli hulka.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit on hotelli- ja restoranimajandusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute organisatsioon. Liidu eesmärgiks on kooskõlastada ja koordineerida oma liikmete tegevust hotellimajanduse ja toitlustamise alal.


Lisainformatsioon:
Martin Breuer
Tel: (+372) 56 358 747 / 757
E-mail: martin.breuer@padaste.ee
www.padaste.ee/other/4/digital-presskit/
www.ehrl.ee

Reisimisel tunne oma õigusi

Euroopa Komisjoni eestvedamisel on käimas kampaania „Tunne oma tarbijaõigusi!” viimane etapp, mille eesmärgiks on tõsta Eesti elanike teadlikkust reisimisega seonduvast.

Nelja nädala jooksul kutsuvad Kalevipoeg ja härra Siil läbi tele-, trüki- ning internetireklaami tarbijaid end oma õigustega kurssi viima.

Enne tehingu sõlmimist tuleb uurida kas pakettreisi müüval ettevõttel on olemas registreering majandustegevuse registris ning nõuetekohane tagatis. Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul tuleb kindlasti säilita esimese sissemakse sooritamise hetkest kuni reisi lõpuni kõik tšekid, piletid ning muud tasumist tõendavad paberid. „Kui reis ei vastanud kokkulepitule, tuleb kaebus esitada firmale, kust see osteti. Kui reisiettevõttega kokkulepet ei saavutata, võib probleemiga pöörduda Tarbijakaitseameti poole, samuti on alati võimalus pöörduda kohtusse,” lisas Turetski.

2008. aastal esitati tarbijakaitsele turismiteenustega seonduvaid kaebusi 338 korral. Käesoleval aastal on esitatud 40 kaebust. Turismiteenustega seoses esitati eelmisel aastal 71 järelepärimist, 2009. aastal on päringuid esitatud 39 korral. Tarbijakaitse infotelefonil nõustati tarbijaid möödunud aastal 369 korral, tänavu on seda tehtud 85 juhul.

Lisainfot tarbijaõiguste kohta leiab veebilehelt www.consumer.ee/kampaania.

Kampaania „Tunne oma tarbijaõigusi!” kestab 2009. aasta suveni.

Lisainfo:

Maily-Maria Kiviselg
kampaania pressiesindaja
Alfa-Omega Communications
Pikk tn 38, 10133 TALLINN
GSM: +372 5656 2108
Tel: +372 631 1620
E-post: maily-maria@alfa-omega.ee
www.alfa-omega.ee

Luksushotellid kohtlevad kundet kuningana

Maailma kalleimas hotellis peab öö eest luksussviidis välja käima 657 000 krooni, Eestis saaks sama raha eest broneerida kõigi nelja siinse viietärnihotelli parimad sviidid vähemalt kaheteistkümneks ööpäevaks.

Ilmumisaeg: 16. mai 2009
Autor: Tõnu Kees
Allikas: www.tarbija24.ee

Selgusid gastronoomiakonkursi "Hõbelusikas" võitjad

06. märtsi õhtul toimunud gastronoomiakonkursi Hõbelusikas galal tunnustati Eesti parimaid toidukohti ning valiti parim peakokk, kelleks sai Roman Zaštšerinski. Parima restorani tiitel läks restoranile Ö.

Hõbelusika peakorraldaja, Anu Allmere – Martinsoni sõnul on konkursi idee anda toidukohtadele just kliendipoolset tagasisidet ja seeläbi arendada meie kodumaist toitlustusvaldkonda, millel on oluline panus nii turismiarendusse kui ka majandusse laiemalt.

“Ma olen kindel, et just klientide arvamus peegeldab tõelist olemust rohkem kui miski muu ning mul on äärmiselt hea meel, et konkursist võttis osa nii suur hulk toredaid toidukohti, kuigi majanduskeskkond on toitlustusäri jaoks täna raske,” lisas Allmere-Martinson.

Üritusel on traditsiooniks, et eelmise aasta võitja kokk valmistab külalistele õhtusöögi. Tammsaare Ärikeskuses toimunud ürituse tarvis oli valmistanud eelmise aasta parima koka tiitli võitnud Tõnis Siigur seitsme käigulise õhtusöögi, kus oli rõhku pööratud kodumaisele toorainele ning kasutatud vanu häid Eesti retsepte. Näiteks oli laual searasv koos rukkileivaga.

Reede õhtul toimunud galaüritusel  kuulutati välja parim gurmeerestoran, parim restoran, parim kohvik, parim uus restoran, parim pererestoran, parima toidu ja veinisobivusega restoran, parim kokk, parim õlleserveerija  ja parim kokteil ehk Hõbekõrs. Hõbelusika auhinnakategooriatele on õla alla pannud Fazer Amica, PricewaterhouseCoopers, Saku Õlletehase AS, AS Prike, Tammsaare Ärikeskus, Paulig ja Dunker.

Hõbelusika valikuprotsessi käigus täidetud poolesaja küsimusega ankeedid olid väga põhjalikud ning söögikohtade eripära arvestavad. Enam kui kuue kuu jooksul hindasid ettevalmistuse saanud kohtunikud söögikohti Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Saaremaal. Kohtunikeks on valitud inimesed, kes oma elu või töö tõttu eri maade toidukultuuriga hästi kursis on.

Mittetulundusühing Gastronomy Awards Society of Estonia loodi 2004. aasta juulis eesmärgiga väärtustada ja arendada toidukultuuri Eestis. Ühing annab oma eesmärgi täitmiseks välja iga-aastast auhinda Hõbelusikas. Auhinna eesmärgiks on esile tõsta toidu– ja teenuste kvaliteeti Eesti toitlustussektoris.

Hõbelusikas 2008 võitjad ning nominandid:

Parim kokk: Roman Zaštšerinski (Restoranist Ö)
Nominendid: Tõnis Siigur (Restoranist Stenhus), Chong Chee Loong (Restornist Chedi)

Parim restoran: Ö
Nominendid: Chedi ja Ribe
Parim gurmeerestoran: Ammende Villa:
Nominendid: Stenhus ja Tchaikovsky
Parim kohvik: Le Bonaparte kohvik
Nominendid: C'est la vie kohvik ja NOP
Parim uus restoran: Chedi
Nominendid Volga, Muuseum  ja Korsaar
Parim pererestoran:  Lucca
Nominendid: Mercado, La Perla, Si-Si
Parima toidu ja veinisobivusega restoran: La Bottega
Nominendid: In Vino Veritas ja Tigu
Parim õlleserveerija: Püssirohukelder
Nominendid: BeerHouse ja Dolce Vita
Parim kokteil ehk Hõbekõrs: Vertigo Terass
Nominendid: Lounge kaheksa ja Stereo

Allikas: Silverspoon.ee