Tarbijate kaebused on muutunud keerukamaks

31.03.2010

Tarbijakaitseameti andmeil on aja jooksul tarbijakaebuste arv tõusnud ning kaebused ise keerukamaks läinud.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomik selgitas, et peamiseks põhjuseks on turu muutumine ning toodete-teenuste keerulisemaks muutumine.

«Vanasti ei olnud näiteks selliseid kaebusi, mis puudutavad finantsteenuseid, näiteks kas või SMS-laenusid,» tõi Turetski-Toomik näite.

«Kui majandus on langenud suurusjärgus umbes 14 protsenti, siis tegelikult täpselt nii palju on meile kaebusi juurde tulnud,» lisas ta.

«Tegelikult inimesed on vähemalt kuulnud sellest, et nendel on omad õigused ja inimesed pöörduvad probleemide ilmnemisel järjest rohkem kaupleja või tarbijakaitseameti poole, et saada oma murele lahendus,» rääkis tarbijamurede spetsialist.

«Üks põhjus on kindlasti ka see, et inimeste rahakotid on jäänud õhemaks. Enam ei lööda käega nendele probleemidele, mis on ilmnenud. Ei minda võib-olla kohe uut kaupa ostma,» lisas Turetski-Toomik.

Peamiselt pöördutakse tarbijakaitseametisse probleemidega, mis puudutavad erinevaid tehnikakaupu ja jalanõusid ning juurde tuleb ka teenustega seotud muresid.

«Konjunktuuriinstituudi uuringud näitavad, et kõige rohkem on tarbijatel probleeme toidukaupadega,» lisas Turetski-Toomik.

Samas tuleb tema sõnul ette ka juhtumeid, kus inimene isegi ei tea, et tal on õigus kaebus esitada. Tarbijal on seaduse järgi õigus informatsioonile ja näiteks kõikide keerukate elektrooniliste toodete juures peaks olema kasutusjuhend.

«Inimene on ostnud endale toote ja seal ei olegi kasutusjuhendit juures ja ta on hakanud omast peast mõtlema, kuidas see käib ja on hakanud mingisuguseid nuppe vajutama, millega on võib-olla toote ära rikkunud. Siin ei tohi peljata, ja sellisel juhul tuleks ikkagi ettevõtja või tarbijakaitsega ühendust võtta. See ei tähenda, et kui juhendit ei ole, siis ei peakski olema,» selgitas tarbijakaitseameti esindaja.

Teise probleemse olukorrana tõi Turetski-Toomik välja soodushindadega toodete müügi, kus müüjad võivad öelda, et allahinnatud toodetele garantii ei kehti, kuigi tegelikult seadus seda ei toeta. «Tavapärane hooajaline soodusmüük ei võta ära mingisugust tarbijale seadusega antud õigust,» selgitas ta.

«Kui allahindlus on toimunud selle pärast, et tootel on mingi defekt, siis peab olema selle toote müügil väljas info, et see on alla hinnatud selle pärast, et on defekt. Aga siis ei kehti pretensiooni esitamise õigus sellele defektsele kohale,» rääkis Turetski-Toomik.

Kui aga näiteks saapaluku tila on otsast ära ja saabas on selle pärast alla hinnatud, siis pretensiooni esitamise õigus ei kehti vaid saapalukule - taldadele ja kontsale kehtib ikka.

«Kõikide probleemide lahendamiseks tuleb kõigepealt ikkagi pöörduda ettevõtja poole ja kui suulisele kaebusele lahendust ei saa, siis tuleks kaebus kindlasti kirjalikult teha, hea oleks jätta endale ka koopia sellest kaebusest ja tarbijakaitseseaduse kohaselt on ettevõtja kohustatud 15 päeva jooksul vastama. Ja kui siis ei tule sellist lahendit, mis tarbijat rahuldaks või vastus jääb üldse tulemata, siis tuleks pöörduda tarbijakaitseameti poole,» rääkis Hanna Turetski-Toomik.

Ühe keerulise näitena tõi ta välja kaebuse turismi valdkonnast: «Alles hiljuti oli selline lugu, kus inimesed ostsid reisipaketi Egiptusesse ja koha peal selgus, et see hotell, mis nad välja valisid, oli üle broneeritud ja nad paigutati teise hotelli. Aga see hotell ei vastanud nendele tingimustele nagu see inimene oli reisi ostes valiku langetanud.»

Tarbija ja ettevõtja ei suutnud kokkulepet saavutada ning alles pärast tarbijakaitseameti sekkumist sai inimene 50 protsenti kogu oma reisi maksumusest tagasi. «Selle juhtumi puhul tuli päris mitu korda pöörduda Egiptusesse ja noh ega need egiptlased iseenesest ei ole väga suhtlemisaltid,» meenutas Turetski-Toomik.

Tarbijakaitseametil on tulnud ette ka mitmeid naljakaid juhtumeid. «Inimene läks poodi ostma enda kõige esimest televiisorit, ja kui ta kodus karbi lahti tegi, siis oli teleri ekraanile kleebitud suur silt kirjaga «ei tööta»,» kirjeldas tarbijakaitseameti spetsialist.

Teise juhtumina tõi Turetski-Toomik välja sellise olukorra, kus tarbija helistas ja ütles, et ta ostis lehma ja lubati, et see lehm annab iga päev seitse liitrit piima, kuid tegelikult üle viie liitri polnud ta ükski päev kätte saanud. Inimene tahtis teada, kas lehmale kehtib garantii.

Ilmumisaeg: 15.03.2010
Allikas: Tarbija24.ee